k – kafse
kafselîn – kalc-menger
kalc-mëʒʒer – kaln
calof – camêliôn
Camelot – kamer-slange
kamer-stap – kampf-rëht
kampf-rëhten – kânic
caniculata – kanz-wagen
kaos – käppelîn2
kappellân – karbalierunge
karbûn – Karlinge
Karlingen – kar-spüelen
karst – kæse-kamer
kæse-kar – kastëlle-dach
kastëllîn – katzen-gebët
katzen-gestalt – kebes-isch (?)
kebes-kint – kein-visch
keiser – kël-giric
kël-gîte – këln-müle
këlre – kemerische
kemerlîn – kenne-schaft
kennunge – kerkern
kerker-stein – kerrelîn
kerren – kerze-tac
kerze-wîhe – ketzeln
ketzer – keʒʒel-hâke
keʒʒel-hant-wërc – kiel-kemenâte
kiel-meister – kimm-îsen
cimolea – kindisch-heit
kindisch-lich – kint-ver-tilgerîn
kint-ver-tuoærinne – kirchenamman
kirchenære – kirchgrabe
kirch-guot – kirch-volc
kirch-vrîunge – kitelîn
citrinum – kiuten1
kiuten2 – klâftern
klâfter-snuor – klage-twanc
klage-vogel – klâr
klâre – klëbergaʒʒe
klëberic – kleibunge
kleib-zwëc – klein-öuge?
klein-phenninc – klënster
klën-want – klingære
klinge – klöbelîn
klobe-louch – klôsterlîn
klôster-liute – klœʒelîn
klœʒen – kluoc-heit
kluoc-lich – knacken
knaffen – kneppischen
knëtærinne – knisten
knistunge – knorzen
knorzic – knütze
knutzen – koch-keʒʒel
koch-krût – kôle
kôle-gruobe – coloquintida
kol-phanne – kom-lich
kom-lîcheit – confectiôn
confession – convënt-kopf
convënt-müech – kôr-bischof
kôr-bistuom – körnen
corneol – korn-schütze
korn-snit – korus
kôr-vrouwe – kôt-man
kôt-mânôt – kouferîe
kouferinne – kouf-slagen
kouf-slagen – krage1
krage2 – krâm-wërc
krâm-zol – cras
kraspeln – crêdenzen
crêdenzen – kreiʒ-gengel
kreiʒ-lîche – krette
krettelîn – krieg-büechlîn
kriege – kringeleht
kringen – krispeln
krispel-wæhe – kristen-mensche
kristen-name – kriutelich
kriutelîn – kriuz-reste-tac
kriuz-sâme – kropfeht
kröpfelîn – krucke-stap
krude – kruppel
krûs – krût-leffel
krût-lêhen – kuchen-gëlt
kuchen-geræte – küe-gras
küel-brunne – kulken
küllinc – Kumenîe
kumer – künden
künden – künigelîn2
künigelînchen – kunrieren
künigelînchen stN.
künigen swV.
küniger stM.
Künigesberc
küniges-bette stN.
kuniges-geslehte stN.
kuniges-gulte stN.
küniges-guot stN.
kuniges-gurtel F.
kuniges-hof M.
küniges-holz stN.
küniges-huobe swM.
kuniges-hûs stN.
kuniges-kerze F.
kuniges-krone F.
küniges-lêhen stN.
küniges-silber stN.
kuniges-sun stM.
küniges-vogel stM.
küniges-vorst stM.
küniges-wurz stF.
küniginne stF.
künigisch Adj.
Künis
kunkel stF.
kunkel-hûs stN.
kunkeliern swV.
kunkel-stube Subst.
künne stFN.
künne stN.
künne-galle swF.
künne-haft Adj.
künnelîn stN.
künnelinc stM.
kunnen V.
kunnen swV.
kunnen1 stN.
kunnen2 stN.
künnende Part.-Adj.
kunner stM.
künne-schaft stF.
künol stMN.
künolt stM.
künpfel-îsen stN.
kunreie stF.
kunreit stM.
kun-reiʒ stM.
kunriere stF.
kunrieren stN.
kunrieren swV.
cuns – künt-oven
kunt-phenninc – kuo-mûl
kuone-zorn – kuppeln
kuppel-seil – kürne
kürne – kur-vürst-lich
kür-warter – küssen-lich
küssen-lîche – kützel-diep
kützel-guomen – cytrinus
|
künigelînchen stN.
künigen swV. MWV
küniger stM. MWV
Künigesberc (1)
küniges-bette stN. MWV
kuniges-geslehte stN.
kuniges-gulte stN.
küniges-guot stN. MWV
kuniges-gurtel F.
kuniges-hof M.
küniges-holz stN.
küniges-huobe swM.
kuniges-hûs stN. (1) MWV
kuniges-kerze F. (4) MWV
kuniges-krone F. (3) MWV
küniges-lêhen stN.
küniges-silber stN. MWV
kuniges-sun stM. MWV
küniges-vogel stM. (4) MWV
küniges-vorst stM.
küniges-wurz stF. MWV
küniginne stF. (3041) MWV
künigisch Adj. MWV
Künis (1)
kunkel stF. (7) MWV
kunkel-hûs stN. MWV
kunkeliern swV.
kunkel-stube Subst. MWV
künne stFN. (6) MWV
künne stN. (249) MWV
künne-galle swF. (2) MWV
künne-haft Adj. (1) MWV
künnelîn stN. (1) MWV
künnelinc stM. (10) MWV
kunnen V. (2714) MWV
kunnen swV. (11) MWV
kunnen1 stN. (2)
kunnen2 stN. (2)
künnende Part.-Adj. MWV
kunner stM. MWV
künne-schaft stF. (14) MWV
künol stMN. MWV
künolt stM. MWV
künpfel-îsen stN. MWV
kunreie stF. MWV
kunreit stM.
kun-reiʒ stM. (1) MWV
kunriere stF. MWV
kunrieren stN. MWV
kunrieren swV. (7) MWV |
