k – kafse
kafselîn – kalc-menger
kalc-mëʒʒer – kaln
calof – camêliôn
Camelot – kamer-slange
kamer-stap – kampf-rëht
kampf-rëhten – kânic
caniculata – kanz-wagen
kaos – käppelîn2
kappellân – karbalierunge
karbûn – Karlinge
Karlingen – kar-spüelen
karst – kæse-kamer
kæse-kar – kastëlle-dach
kastëllîn – katzen-gebët
katzen-gestalt – kebes-isch (?)
kebes-kint – kein-visch
keiser – kël-giric
kël-gîte – këln-müle
këlre – kemerische
kemerlîn – kenne-schaft
kennunge – kerkern
kerker-stein – kerrelîn
kerren – kerze-tac
kerze-wîhe – ketzeln
ketzer – keʒʒel-hâke
keʒʒel-hant-wërc – kiel-kemenâte
kiel-meister – kimm-îsen
cimolea – kindisch-heit
kindisch-lich – kint-ver-tilgerîn
kint-ver-tuoærinne – kirchenamman
kirchenære – kirchgrabe
kirch-guot – kirch-volc
kirch-vrîunge – kitelîn
citrinum – kiuten1
kiuten2 – klâftern
klâfter-snuor – klage-twanc
klage-vogel – klâr
klâre – klëbergaʒʒe
klëberic – kleibunge
kleib-zwëc – klein-öuge?
klein-phenninc – klënster
klën-want – klingære
klinge – klöbelîn
klobe-louch – klôsterlîn
klôster-liute – klœʒelîn
klœʒen – kluoc-heit
kluoc-lich – knacken
knaffen – kneppischen
knëtærinne – knisten
knistunge – knorzen
knorzic – knütze
knutzen – koch-keʒʒel
koch-krût – kôle
kôle-gruobe – coloquintida
kol-phanne – kom-lich
kom-lîcheit – confectiôn
confession – convënt-kopf
convënt-müech – kôr-bischof
kôr-bistuom – körnen
kôr-bistuom stN.
körbler stM.
kôr-bruoder stM.
korde Subst.
korde swF.
cordiâlis stM.
cordieren swV.
korduwân stNM.
coredel stM.
koren swV.
kôrer stM.
korfel stN.
kôr-gân stN.
kôr-ganc stM.
kôr-gerihte stN.
kôr-gesinde stN.
kôr-ge-want stN.
kôr-hemede stN.
kôr-hërre swM.
kôrherrenhûs stN.
kôr-hërren-kappe swF.
kôr-hûbe swF.
kôr-huot stM.
koriander stM.
coriens
Korinten-lant stN.
Korinthia
kôr-kappe swF.
kôr-künic stM.
kôr-lêhen stN.
kœrlîn stN.
kôr-mantel stM.
kôr-mütze swF.
korn1 stN.
korn swV.
korn2 stN.
kornacker stM.
kornapfel stM.
kornat stM.
korn-ban stM.
korn-ban-wart stM.
kornbete stF.
korn-binʒ mf
korn-blâ Adj.
korn-bluome swmf
korn-boden stN.
korn-bolle swF.
kornechîn
körneloht Adj.
körnen swV.
corneol – korn-schütze
korn-snit – korus
kôr-vrouwe – kôt-man
kôt-mânôt – kouferîe
kouferinne – kouf-slagen
kouf-slagen – krage1
krage2 – krâm-wërc
krâm-zol – cras
kraspeln – crêdenzen
crêdenzen – kreiʒ-gengel
kreiʒ-lîche – krette
krettelîn – krieg-büechlîn
kriege – kringeleht
kringen – krispeln
krispel-wæhe – kristen-mensche
kristen-name – kriutelich
kriutelîn – kriuz-reste-tac
kriuz-sâme – kropfeht
kröpfelîn – krucke-stap
krude – kruppel
krûs – krût-leffel
krût-lêhen – kuchen-gëlt
kuchen-geræte – küe-gras
küel-brunne – kulken
küllinc – Kumenîe
kumer – künden
künden – künigelîn2
künigelînchen – kunrieren
cuns – künt-oven
kunt-phenninc – kuo-mûl
kuone-zorn – kuppeln
kuppel-seil – kürne
kürne – kur-vürst-lich
kür-warter – küssen-lich
küssen-lîche – kützel-diep
kützel-guomen – cytrinus
|
kôr-bistuom stN. MWV
körbler stM. (3) MWV
kôr-bruoder stM. MWV
korde Subst. MWV
korde swF. MWV
cordiâlis stM. (1) MWV
cordieren swV. (1) MWV
korduwân stNM.
coredel stM. (2) MWV
koren swV.
kôrer stM. MWV
korfel stN. MWV
kôr-gân stN. (1)
kôr-ganc stM. MWV
kôr-gerihte stN. MWV
kôr-gesinde stN. MWV
kôr-ge-want stN. (1) MWV
kôr-hemede stN. MWV
kôr-hërre swM. (16) MWV
kôrherrenhûs stN.
kôr-hërren-kappe swF. MWV
kôr-hûbe swF. MWV
kôr-huot stM. MWV
koriander stM. (20)
coriens (1)
Korinten-lant stN. (1)
Korinthia (4)
kôr-kappe swF. MWV
kôr-künic stM. MWV
kôr-lêhen stN. MWV
kœrlîn stN. MWV
kôr-mantel stM. MWV
kôr-mütze swF. MWV
korn1 stN. (219) MWV
korn swV. (12) MWV
korn2 stN. (1) MWV
kornacker stM.
kornapfel stM.
kornat stM. MWV
korn-ban stM. MWV
korn-ban-wart stM. MWV
kornbete stF.
korn-binʒ mf MWV
korn-blâ Adj. MWV
korn-bluome swmf (3) MWV
korn-boden stN. MWV
korn-bolle swF. MWV
kornechîn (2)
körneloht Adj. (1) MWV
körnen swV. (1) MWV |
