Lemmaliste/Belegarchiv
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWYZ
t – tage-dinger
tage-dingerinne – tage-wecke
tage-weide – tal-wise
tam – tan-swam
tant – tarnen
tarn-gürtel – Tater-lant
tater-man – Teclauosse
tecôlite – teil-mæʒic
teil-nëmer – tëmpel-orden
tëmpel-rinne – tenkischen
tenne – terrant?
tërraʒ – Thabor
Thamelide – tierchen
tier-drec – tiliz
tille – tirolesch
tirolt – tiuche
tiuchel – tiuvellîn
tiuvel-mæʒic – tobe-sühtic-heit
tobe-trunken – tokzelen
tokzelen – topel-schuole
topel-seit? – tôr-haftic
tôr-heit – tortûr
tor-valle – tôten-geziuc
tôten-ge-zouwe – tôt-haft
tôt-haftic – tôt-trüebe
tœtunge – touf-göte
touf-kerze – tou-waʒʒer
touwe-bat – trâf
traf – traht1
traht2 – trat
trat-biunte – trehte
trehtec1 – treppel-mël?
treppen-tür – trîbære
trîb-bære – triege-lîcheit
triegen – trinkic
trinne – triute-bære
triutel-brût – troi-aldei
Troiân – trœstærinne
trôst-bære – troumic
troum-lich – trüebe-sam
trüebeselic – trügen-mære
trügen-vaʒ – trumbelierer
trumbel-nunne – trunzen
truobe – trût-geselle
trûtgeselle-schaft – tûben-hor
tûben-huon – tüeliche
tüeme – tugent-phat
tugent-rîche – tumbinc
tumbrël – tungunge
tunkel – tuoch-mâʒ
tuoch-phenninc – tupf-stein
tuphen – türmisch
      tuphen swV.
      tür stF.
      tûr stF.
      tûr stF.
      tür-angel mf
      tür-bant? stN.
      turbit
      Turc stM.
      turc stM.
      Turc stM.
      Turchopen
      turd stM.
      tûre stF.
      tûren stN.
      tûren swV.
      tür-geswelle stN.
      tür-hâke swM.
      tür-hüeter stM.
      tür-hüeterinne stF.
      tür-huote stF.
      tûrin stM.
      türkander stM.
      türke swM.
      türkel stM.
      Turke-lant stN.
      turke-man stM.
      Türkîe stF.
      turkîs stM.
      turkîs-borte swM.
      türkisch Adj.
      tür-knëht stM.
      turkopel stM.
      turkopelier stM.
      turkoyte swM.
      turlen swV.
      tûr-lîche Adv.
      türlîn stN.
      türlîn-sperrer stM.
      turloye swM.
      turm stM.
      türmel Adj.
      türmel stM.
      turmelic Adj.
      türmeln stN.
      türmeln swV.
      türmelunge stF.
      türmen swV.
      türmic Adj.
      turmîs stN.
      türmisch Adj.
turmlëht – turn-lôsunge
turn-man – tûschen
tuschen1 – tuten-warze
tût-horn – twenge
twengel – twingen
twingen – Tyrus

   tuphen - türmisch    


tuphen swV. MWV
tür stF. (303) MWV
tûr stF. (2) MWV
tûr stF.
tür-angel mf MWV
tür-bant? stN. (1) MWV
turbit (4)
Turc stM.
turc stM.
Turc stM. (1)
Turchopen (1)
turd stM.
tûre stF. MWV
tûren stN. MWV
tûren swV. MWV
tür-geswelle stN. MWV
tür-hâke swM. MWV
tür-hüeter stM. MWV
tür-hüeterinne stF. MWV
tür-huote stF. MWV
tûrin stM. MWV
türkander stM. MWV
türke swM. MWV
türkel stM. MWV
Turke-lant stN.
turke-man stM. (2) MWV
Türkîe stF. (5)
turkîs stM. (7) MWV
turkîs-borte swM. (1) MWV
türkisch Adj. (1) MWV
tür-knëht stM. MWV
turkopel stM. (17) MWV
turkopelier stM. (2) MWV
turkoyte swM. (19) MWV
turlen swV. (1) MWV
tûr-lîche Adv. MWV
türlîn stN. (13) MWV
türlîn-sperrer stM. MWV
turloye swM. MWV
turm stM. MWV
türmel Adj. MWV
türmel stM. MWV
turmelic Adj. MWV
türmeln stN. MWV
türmeln swV. (2) MWV
türmelunge stF. MWV
türmen swV. MWV
türmic Adj. MWV
turmîs stN. MWV
türmisch Adj. MWV