h – haber-malch
haber-mânôt – hac-tûbe
hadel – hage-lich
hage-lîche – haich
Haidingsfeldt – Haller
haller – halp-jæric
halp-kraft – halpwürhte
halp-zirkel – hals-snuor
hals-sperren – hamel-kopf
hamel-stat – hanef-korn
hanef-sâme – hansen-stat
han-smalz – hant-golt-vingerlîn
hant-grel – hant-schuoch-macher
hantschuoch-wërc – hant-wart
hant-waʒʒer – hâr-hûbe
hærîn – harnasch-bewarer
harnasch-blëch – hâr-schînende
hâr-schopf – harzen
härzern – hasen-smalz
hasensprunc – haven-decke
haven-deckel – hebe-amme
hebe-bette – hechtel
hechten-visch – heft-vadem
heft-wunde – heiden1
heiden2 – heilant
heilære – heilig-machunge
heiligunge – heim-bachen
heim-bachen – heim-île
heimisch – heim zëchen
heim-zogen – heiʒe
heiʒe1 – hëlfant
hëlfantîn – helle-bære
helle-barn – helle-loch
helle-môr – helle-seil
helle-sêr – helle-warc
helle-warte – hëlm-huot
helmhûs – helzunge
hem – henfîn
henge1 – hër
hêr – herbest-ge-dinge
herbest-ge-nuht – hêre-muot
hêren1 – herinc2
herinc-menger – her-meister
hermelîn – hërren
hêrren – her-sache?
hër sagen – herte1
herte2 – hërt-wëc
hër-über – her-vlühtec
her-volc – hër-wider-umbe
hërwider vüeren – hërze-lanc?
hërze-leide – hërzen-schouwære
hërzen-sin – hërze-tohter
hërze-trahen – hërzuo nëmen
hërzuo tragen – heʒʒic-lîche
hî – hî-geselle
hilderlen – himel-gëlt
himel-ge-rüste – himel-litze
himel-litzen – himel-seite
himel-sin – himel-vart
himel-varwe – hinabe komen
hinabe lâʒen – hinder-baʒ
hinder-bein – hinderlinge
hinder-list – hinder-stellec
hinder-stendec – hin-gëber
hin-gëbunge – hin-kunft
hin-lâʒære – hinnen-zuo
hinnescheiden – hint-loufte
hin tragen – hin-wërf
hin-wërfen – hircocervus
Hirconia – hirten-rëht
hirten-sac – hitze
hitze-brant – hius-lîche
hius-linc – hôch-geburtet
hôch-ge-dâht – hôch-ge-vriunt
hôch-ge-vürstet – hôch-muot
hôch-muoten – hôch-vert-lîche
hôch-vliegende – hoffære
hoffe – holche
holde – holpoldei
holr-blâser – holz-bürde
holz-dinc – holz-matte
holz-meier? – hœnde
hône – honec-wirʒ
honec-zëlt – hopfen-pflücker
hopfen-scheffel – hœric
hœric-heit – horn-val
horn-vël – hose-tuoch
hose-wît – houbet-êre
houbet-gat – houbet-laster
houbet-lëne – houbet-schëdel
houbet-schote – houbetvestene
houbet-vîant – höu-schûr
höu-seil – hovedinc
hove-dôn – hove-knëht
hove-kunst – hovereht
hove-rëht-lêhen – hove-stæte
hove-stat-phenninc – hoyer-boge
hoyer-geselle – hudeln
huder-lutte – hüeter-stap
hüete-vaʒ – huh
huht – hülzen
hulzerîn – hundert-valt
hundert-valt – hunger-jâr
hunger-kaste – hunt-swamme
hunt-trîber – huob-spruch
hunt-trîber stM.
hunt-vleisch stN.
hunt-vliege swF.
hunt-wilt stN.
hunt-wîse stF.
hunt-wurm stM.
huntwurz stF.
huntzunge swstf
hunz Präp., Kon
huob-acker stM.
huob-ambet stN.
huobære stM.
huob-dinc stN.
huobe F.
huobe-gülte stF.
huobe-hûs stN.
huobelinc stM.
huoben swV.
huobenære stM.
huoben-bruoder stM.
huobenerîn stF.
huoben-habe stF.
huober stM.
huobe-rihter stM.
huober-rëht stN.
huober-schaft stF.
huob-gëlt stN.
huob-ge-nôʒe swM.
huob-ge-rihte stN.
huob-guot stN.
huob-hof stM.
huob-holz stN.
huobic Adj.
huob-kæse stM.
huob-kërne M.
huob-lant stN.
huob-liute st_pl
huob-man stM.
huob-matte swF.
huob-meister stM.
huob-morgen stM.
huob-phenninc stM.
huob-probst stM.
huob-rëht stN.
huob-rihte stF.
huob-scheffe swM.
huob-schrîber stM.
huob-schrîber-ambet stN.
huob-schrîberlîn stN.
huob-spruch stN.
huob-swîn – huoren-zal
huoren-zoc – huot-nisse
huot-nust – 2hurt
hurtâ – huse-gome?
hûs-eigen – hûs-haltærinne
hûs-halten – hûs-schinden
hussen – hütte-kost
hüttelach – hyspades
|
hunt-trîber stM.
hunt-vleisch stN. MWV
hunt-vliege swF.
hunt-wilt stN. MWV
hunt-wîse stF. MWV
hunt-wurm stM. MWV
huntwurz stF.
huntzunge swstf
hunz Präp., Kon
huob-acker stM. MWV
huob-ambet stN. MWV
huobære stM. (3) MWV
huob-dinc stN.
huobe F. (39) MWV
huobe-gülte stF. MWV
huobe-hûs stN. MWV
huobelinc stM. MWV
huoben swV. MWV
huobenære stM.
huoben-bruoder stM. MWV
huobenerîn stF. MWV
huoben-habe stF. (1) MWV
huober stM.
huobe-rihter stM. MWV
huober-rëht stN. MWV
huober-schaft stF. MWV
huob-gëlt stN. (2) MWV
huob-ge-nôʒe swM. MWV
huob-ge-rihte stN. MWV
huob-guot stN. MWV
huob-hof stM. MWV
huob-holz stN. MWV
huobic Adj. MWV
huob-kæse stM.
huob-kërne M.
huob-lant stN.
huob-liute st_pl MWV
huob-man stM.
huob-matte swF. MWV
huob-meister stM. (5) MWV
huob-morgen stM. MWV
huob-phenninc stM.
huob-probst stM.
huob-rëht stN. MWV
huob-rihte stF.
huob-scheffe swM. MWV
huob-schrîber stM. MWV
huob-schrîber-ambet stN. MWV
huob-schrîberlîn stN.
huob-spruch stN. MWV |
