h – haber-malch
haber-mânôt – hac-tûbe
hadel – hage-lich
hage-lîche – haich
Haidingsfeldt – Haller
haller – halp-jæric
halp-kraft – halpwürhte
halp-zirkel – hals-snuor
hals-sperren – hamel-kopf
hamel-stat – hanef-korn
hanef-sâme – hansen-stat
han-smalz – hant-golt-vingerlîn
hant-grel – hant-schuoch-macher
hantschuoch-wërc – hant-wart
hant-waʒʒer – hâr-hûbe
hærîn – harnasch-bewarer
harnasch-blëch – hâr-schînende
hâr-schopf – harzen
härzern – hasen-smalz
hasensprunc – haven-decke
haven-deckel – hebe-amme
hebe-bette – hechtel
hechten-visch – heft-vadem
heft-wunde – heiden1
heiden2 – heilant
heilære – heilig-machunge
heiligunge – heim-bachen
heim-bachen – heim-île
heimisch – heim zëchen
heim-zogen – heiʒe
heiʒe1 – hëlfant
hëlfantîn – helle-bære
helle-barn – helle-loch
helle-môr – helle-seil
helle-sêr – helle-warc
helle-warte – hëlm-huot
helmhûs – helzunge
hem – henfîn
henge1 – hër
hêr – herbest-ge-dinge
herbest-ge-nuht – hêre-muot
hêren1 – herinc2
herinc-menger – her-meister
hermelîn – hërren
hêrren – her-sache?
hër sagen – herte1
herte2 – hërt-wëc
hër-über – her-vlühtec
her-volc – hër-wider-umbe
hërwider vüeren – hërze-lanc?
hërze-leide – hërzen-schouwære
hërzen-sin – hërze-tohter
hërze-trahen – hërzuo nëmen
hërzuo tragen – heʒʒic-lîche
hî – hî-geselle
hilderlen – himel-gëlt
himel-ge-rüste – himel-litze
himel-litzen – himel-seite
himel-sin – himel-vart
himel-varwe – hinabe komen
hinabe lâʒen – hinder-baʒ
hinder-bein – hinderlinge
hinder-list – hinder-stellec
hinder-stendec – hin-gëber
hin-gëbunge – hin-kunft
hin-lâʒære – hinnen-zuo
hinnescheiden – hint-loufte
hin tragen – hin-wërf
hin-wërfen – hircocervus
Hirconia – hirten-rëht
hirten-sac – hitze
hitze-brant – hius-lîche
hius-linc – hôch-geburtet
hôch-ge-dâht – hôch-ge-vriunt
hôch-ge-vürstet – hôch-muot
hôch-muoten – hôch-vert-lich
hôch-vert-lîche – hof-amman
hoffære – hol-brâte
holche – holpeln
holpoldei – holz-buoʒe
holz-bürde – holz-marklach
holz-matte – hœnære
hœnde – honec-waʒʒer
honec-wirʒ – hopfen-lësen
hopfen-pflücker – hôr-glocke
hœric – hornuʒʒehe
horn-val – hoserære
hose-tuoch – houbeten
houbet-êre – houbet-last
houbet-laster – houbet-schaz
houbet-schëdel – houbet-veste
houbetvestene – höuschrîbære
höu-schûr – hove-diet
hovedinc – hove-knabe
hove-knëht – hove-rëht
hovereht – hove-stat
hove-stæte – howen
hoyer-boge – hudelin
hudeln – hüeter
hüeter-stap – hüge-sam
huh – hulzel
hülzen – hundert-und-fünf-und-zweinzec
hundert-valt – hungeric
hunger-jâr – hunt-slaherin
hunt-swamme – huob-schrîberlîn
hunt-swamme swM.
hunt-trîber stM.
hunt-vleisch stN.
hunt-vliege swF.
hunt-wilt stN.
hunt-wîse stF.
hunt-wurm stM.
huntwurz stF.
huntzunge swstf
hunz Präp., Kon
huob-acker stM.
huob-ambet stN.
huobære stM.
huob-dinc stN.
huobe F.
huobe-gülte stF.
huobe-hûs stN.
huobelinc stM.
huoben swV.
huobenære stM.
huoben-bruoder stM.
huobenerîn stF.
huoben-habe stF.
huober stM.
huobe-rihter stM.
huober-rëht stN.
huober-schaft stF.
huob-gëlt stN.
huob-ge-nôʒe swM.
huob-ge-rihte stN.
huob-guot stN.
huob-hof stM.
huob-holz stN.
huobic Adj.
huob-kæse stM.
huob-kërne M.
huob-lant stN.
huob-liute st_pl
huob-man stM.
huob-matte swF.
huob-meister stM.
huob-morgen stM.
huob-phenninc stM.
huob-probst stM.
huob-rëht stN.
huob-rihte stF.
huob-scheffe swM.
huob-schrîber stM.
huob-schrîber-ambet stN.
huob-schrîberlîn stN.
huob-spruch – huoren-wirtin
huoren-zal – huotmatte
huot-nisse – hurt1
hurt2 – huseck
huse-gome? – hûs-halt
hûs-haltærinne – hûs-schaffenerinne
hûs-schinden – hütte-holz
hütte-kost – hyspades
|
hunt-swamme swM. MWB MWV
hunt-trîber stM.
hunt-vleisch stN. MWV
hunt-vliege swF.
hunt-wilt stN. MWB MWV
hunt-wîse stF. MWV
hunt-wurm stM. MWB MWV
huntwurz stF.
huntzunge swstf
hunz Präp., Kon
huob-acker stM. MWB MWV
huob-ambet stN. MWV
huobære stM. (3) MWB MWV
huob-dinc stN. MWB
huobe F. (39) MWB MWV
huobe-gülte stF. MWV
huobe-hûs stN. MWV
huobelinc stM. MWB MWV
huoben swV. MWV
huobenære stM.
huoben-bruoder stM. MWV
huobenerîn stF. MWV
huoben-habe stF. (1) MWV
huober stM.
huobe-rihter stM. MWV
huober-rëht stN. MWV
huober-schaft stF. MWV
huob-gëlt stN. (2) MWB MWV
huob-ge-nôʒe swM. MWV
huob-ge-rihte stN. MWV
huob-guot stN. MWB MWV
huob-hof stM. MWB MWV
huob-holz stN. MWV
huobic Adj. MWB MWV
huob-kæse stM. MWB
huob-kërne M. MWB
huob-lant stN.
huob-liute st_pl MWB MWV
huob-man stM. MWB
huob-matte swF. MWB MWV
huob-meister stM. (5) MWB MWV
huob-morgen stM. MWV
huob-phenninc stM. MWB
huob-probst stM. MWB
huob-rëht stN. MWB MWV
huob-rihte stF. MWB
huob-scheffe swM. MWV
huob-schrîber stM. MWV
huob-schrîber-ambet stN. MWV
huob-schrîberlîn stN. |
